Infoks
Meie maadele jääb Alam-Pedja looduskaitseala, kus on jahipidamine lubatud Jüriküla , Pikknurme , Umniidu ja Kunila sihtkaitse vööndites 15. septembrist 31. jaanuarini ning Utsali sihtkaitsevööndis 15. septembrist 15. detsembrini, välja arvatud linnujaht, mis on kogu kaitsealal aasta ringi keelatud.
NB: Palume täpsema info saamiseks eeskiri läbi lugeda!
Looduskaitseala kaitse-eeskiri läbi. Eeskiri on leitav SIIT!
Sihtkaitsevööndite ja nende asukohtade kohta infot SIIT!
SAK selgitus
Kuna SAK on endiselt ja tõenäoliselt veel pikka aega väga suur probleem ja sellega seoses on jahimeestel kindlasti tekkinud erinevaid küsimusi, siis edastan mõned Keskkonnaameti antud selgitused Keskkonnaameti 31. augusti 2016 määruse nr 1-1/16/321 kohta.
1) Käskkirja jõustumisest alates (31. august 2016) on keelatud metssigade lisasöötmine Eesti Vabariigi territooriumil aastaringselt. Lubatud on lisasöötmine vaid peibutamise eesmärgil. Alates 14.10.2016 on lisasöötmine peibutamise eesmärgil lubatud vaid registreeritud söötmiskohtades. Kuni selle tähtajani võib lisasööta peibutamise eesmärgil ka mujal. Käskkiri ei oma tagasiulatuvat jõudu sellesse perioodi, mil lisasöötmine oli lubatud ilma piiranguteta. Mädanevat ja idanevat vilja jahimehed metsast ära koristama ei pea. Arvestades metsas oldud aega, pole sellest viljast ilmselt tänaseks enam palju järel (osa söödud sigade poolt, ülejäänud hävinud loomuliku lagunemise teel).
2) Jahimeestest põlluharijad on aasta-aastalt viljajäätmeid metsa alla vedanud, kuid see enam lubatud ei ole. Peale metsa veel muid kohti, (nt sõnnikuhoidlad, biotankid) kuhu biolagunevad jäätmed ladustada. See jääb iga põllumehe enda otsustada ning Keskkonnaamet ei hakka nende jäätmete ladustamist korraldama. Tähtis on ennekõike kinni pidada nõudest, et need jäätmed poleks kättesaadavad metssigadele. Viljajäätmeid metsa vedades või mõnel muul viisil metssigadele kättesaadavaks tehes soodustatakse sigade arvukuse kasvu ning seeläbi töötatakse vastu põllumeestest seakasvatajatele, kes soovivad katku leviku tõkestamiseks kiiret metssigade arvu kahandamist.
3) Määrus ei räägi peibutava lisasöötmise korral vaid teraviljast, vaid hõlmab ka õunu, kartulit, porgandeid, kaalikat jne ning ka muu taolise sööda kogus ei tohi avamaal ületada 5 kg. Kuna lisasöötmine on eesmärgile (sööta metssiga) orienteeritud tegevus, siis tuleks sellesse punkti suhtuda mõistlikult. Igat maha kukkunud õuna ei saa pidada sigade lisasöötmiseks, arvestades, et need jäätmed lagunevad üsna kiirelt ja ei soodusta otseselt metssigade arvukuse kasvu. KKI ülesanne on söötmise olemasolu tuvastada.
4) Kuna mõned talupidajad jätavad vilja viljapõllult koristamata (nt. liigniiskuse tõttu ei pääse kombainiga vilja võtma), siis võib tekkida küsimus, kas seda saab lugeda lisasöötmiseks. Lisasöötmine on keelatud aastaringselt, kuid Keskkonnaamet ei saa ega ka soovi seetõttu keelata aastaringselt tera- või köögivilja kasvatamist põldudel (sh jahimaal asuvad söödapõllud). Olgu tegemist siis kasvava või koristamata saagiga, Keskkonnaamet seda lisasöödaks SAK käskkirja kontekstis ei pea. Lisasöötmine on ikkagi sööda ladustamine väljaspool selle kasvukohta eesmärgiga sinna meelitada metssigu.
5) Lisasöötmiskohad tohivad asuda vaid kohas, kus on olemas ka kõrgiste.
Lisaküsimuste tekkimisel võtke ühendust Keskkonnainspektsiooni või Keskkonnaametiga.
Relvakontroll
Keskkonnainspektsiooni poolt teostatavates jahikontrollides tuleb tihti ette, et jahimees ei mõista, miks ja mille alusel inspektor kontrollib jahimehe relvaluba ja jahis kasutatavat tulirelva. Et vältida edasisi arusaamatusi, siis edastan mõned selgitused.
Relvaseaduse § 88 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet relvade, tulirelva osade ja laskemoona käsitlemise üle Politsei- ja Piirivalveamet ja relvade ning laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise üle Maksu- ja Tolliamet. Jahiseaduse § 47 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet jahiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle Keskkonnainspektsioon. Seega, kuigi Keskkonnainspektsiooni kontrolliõiguse kohta relvaseadus midagi ei ütle, on Keskkonnainspektsioonil õigus jahitulirelva kasutamist kontrollida jahiseaduses määratu alustel.
Jahiseaduse § 26 lg 1 määrab, et jahitulirelv on tulirelv, mis on omandatud relvaseaduse alusel jahipidamise otstarbel.
Seda, kas jahil kasutatav tulirelv on jahitulirelv, on võimalik kontrollida üksnes vaadates relva omaniku relvaloal relva otstarbe kohta tehtud märget. Seega on keskkonnakaitseinspektoril õigus osundatud jahiseaduse paragrahvi kohaselt jahimehe relvaloalt seda vaadata.
Lisaks annab õiguse relvaloal tulirelva otstarvet kontrollida poolautomaattulirelva puhul jahiseaduse § 24 lg 1 p 2, kui määrab, et lubatud jahipidamisvahendiks on jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni 2 padrunit.
Ja lõpuks annab inspektorile jahimehe relvaloalt tulirelva kasutusotstarvet vaadata ka jahiseaduse § 24 lg 4 p 11, mis määrab, et keelatud on jahipidamine tulirelvaga, mis ei ole jahitulirelv. Ilma relvaloal kasutusotstarbe märget vaatamata ei saa inspektor teada, kas tegemist on jahitulirelvaga.
Nimetatud paragrahvid annavad keskkonnakaitseinspektorile õiguse kontrollida nii jahimehe relvaluba kui jahis kasutatavat tulirelva.
Metssigade küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil. Käskkirja leiab SIIT.
Kütitud metssigadelt sigade Aafrika katku (SAK) uuringuks proovide võtmine, pakkimine ja laborisse saatmise kohta täpsem info Veterinaar ja Toidulaboratooriumi koostatud Lehelt.
|
